Hormones
Hüpotüreoidism: mis seda põhjustab, sümptomid, kuidas diagnoosida ja ravida
Kuni 5%-l täiskasvanutest esineb kilpnäärme alatalitlust.
· 9 min read
Mida tähendab kilpnäärme alatalitlus?
Hüpotüreoidism on seisund, mille puhul kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormooni. Liigitatakse esmaseks (probleem algab kilpnäärmest), teiseseks (seotud ajuripatsi või hüpotaalamusega) või kaasasündinuks. Haiguse esinemissagedus ülemaailmselt on 1–2%, samas kui subkliinilise hüpotüreoidismi puhul ulatub see 5–10%-ni. Risk suureneb vanusega ja on naiste puhul kõrgem.
Sümptomid
Sümptomid ei ole spetsiifilised ja halvenevad aja jooksul. Nende hulka kuuluvad väsimus, külma talumatus, kaalutõus tavapärase toitumise korral, kuiv nahk, juuste väljalangemine (eriti kulmude välimise kolmandiku osas), haprad küüned, kõhukinnisus, turses nägu, kähe hääl, aeglustunud südamerütm (bradükardia), lihaskrambid, liigesjäikus, tugevad või ebaregulaarsed menstruatsioonid, madal libiido, viljatus, depressioon ning mälu- ja keskendumisraskused. Müksodeemne kooma on haruldane, eluohtlik olukord, mis tekib ravimata kilpnäärme alatalitluse korral. See põhjustab hüpotermiat, teadvuse häireid ja hingamispuudulikkust.
Põhjused
Hashimoto türeoidiit on kõige levinum põhjus. Teised põhjused on: a) hüpotüreoidism pärast operatsiooni või radiojoodravi, kiiritusravi kaela piirkonnas (näiteks kõrivähk), b) ebapiisav joodi tarbimine (mis on endiselt levinud mõnes Ida-Euroopa, Aasia ja Aafrika piirkonnas), c) mõningad ravimid (amiodaroon, liitium, interferoon-alfa, türosiinkinaasi inhibiitorid, immuunkontrollpunkti inhibiitorid), d) mööduv türeoidiit (subakuutne, sünnitusjärgne — tavaliselt taastub), e) kaasasündinud hüpotüreoidism (vastsündinute sõeluuring) ja f) tsentraalne hüpotüreoidism hüpofüüsi haigusest.
Vereanalüüsid
TSH on parim analüüs kilpnäärmest tingitud alatalitluse avastamiseks. Tsentraalse hüpotüreoidismi korral on TSH tase madal, kõrgem normist või normaalne koos madala fT4 ning fT3 tasemega, mis vajab lisaks ka hüpofüüsi funktsiooni täiendavat uurimist. aTPO näitab, kas tegemist on Hashimoto türeoidiidiga. Lisaks võib juurde teha kliinilise vere, ferritiini ja vitamiin B12, lipiidide profiili (mis võib näidata kõrget LDL kolesterooli taset) ja naatriumi (mis võib olla madal raske haiguse korral).
Instrumentaalsed uuringud
Kilpnäärme ultrahelis on näha kajavaene kilpnääre. Kilpnäärmest võib leida ka sõlmi, mis tuleb klassifitseerida TIRADS järgi. Kui kahtlustatakse tsentraalset hüpotüreoidismi, määratakse hüpofüüsi MRT.
Ravi
Levotüroksiin on parim ravi. Algannus: 1,6 µg/kg/ööpäevas noortel tervetel täiskasvanutel; 25–50 µg/ööpäevas eakatel või südamehaigusega inimestel ning annust suurendatakse aeglaselt. Võtke tablett 30–60 minutit enne sööki, kohvi joomist või teiste ravimite võtmist. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja prootonpumba inhibiitoreid ei tohi koos võtta, kuna need raskendavad levotüroksiini imendumist. TSH sihtväärtus on tavaliselt 0,4–4,0 mIU/L enamikul täiskasvanutel ja 0,4–7,0 mIU/L eakatel inimestel. Raseduse ajal peaks see olema madalam (alla 2,5 esimesel trimestril).
Jälgimise ja järelkontrolli intervallid
8–12 nädalat pärast ravi alustamist või annuse muutmist tuleks kontrollida kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH). Hüpofüüsi kahjustusest tingitud alatalitluse korral tuleks kontrollida TSH asemel fT4/fT3 taset. Kui levotüroksiini annus on õige, siis edasine kontroll on iga 12 kuu tagant. Rasedusest teadasaamisel tuleks kohe suurenda levotüroksiini annust 25–50% võrra. Seejärel kontrollida uuesti iga 4–8 nädala järel kuni TSH stabiliseerumiseni ja seejärel vähemalt üks kord trimestris. Kui levotüroksiini võttev patsient jääb rasedaks tuleks TSH-d uuesti kontrollida.
Hüpotüreoidism: mis seda põhjustab, sümptomid, kuidas diagnoosida ja ravida — Kilpnäärme Kliinik